Milliseid tasusid maksta, kui oled ettevõtte omanik?

Milliseid tasusid maksta, kui oled ettevõtte omanik

Milliseid tasusid maksta, kui oled ettevõtte omanik?

Praktikas esineb tihti olukord, kus ettevõttel on üks osanik, kes täidab ka juhatuse liikme ja töötaja rolle ehk panustab aktiivselt äriühingu majandustegevusse. Aktiivse panuse eest majandustegevuse tuleb maksta panustajale tasu. Millised võimalused selleks on?

Juhatuse liikme tasu

Juhatus on äriühingut esindav organ, kellega tuleb sõlmida juhatuse liikme leping. Osaühingu puhul valitakse juhatuse liige ametisse reeglina osanike koosoleku otsusega. Kui osaühingul on nõukogu, valib juhatuse liikme nõukogu. Osaühingu puhul võib juhatuse liikme valida ametisse kas kindal ametiajaga või tähtajatult.

Kui pooled ei ole teisiti kokku leppinud, on osaühingu juhatuse liikmel eelduslikult õigus saada äriühingu juhtimise eest osaühingult tasu. Osanikud või nõukogu peavad juhatuse liikme tasustamise korra ning tasude ja muude hüvede suuruse määramisel ning lepingu sõlmimisel tagama, et osaühingu poolt tehtavate maksete kogusumma oleks mõistlikus vastavuses juhatuse liikme ülesannete ja äriühingu majandusliku olukorraga.

Juhatuse liikme lepingule kohaldatakse võlaõigusseaduses toodud käsunduslepingu tingimusi. Kuna juhatuse liikmele ei kohaldu automaatselt töölepingu seaduses töötajatele ette nähtud õigused nagu õigus puhkusele, kindel töö- ja puhkeaja korraldus, siis kõik need tingimused tuleb kokku leppida eraldi juhatuse liikme lepingus. Juhatuse liikme tasult ei tule maksta töötuskindlustusmakseid, samas tuleb arvestada, et juhatuse liiget ei saa koondada.

Töötasu

Kui osanik tegutseb aktiivselt äriühingu sisulises tegevuses, siis tuleb temaga sõlmida tööleping ning maksta talle töötasu. Saadav igakuine tasu peaks vastama tehtavale panusele ja turutingimustele. Kui osanikuks olevale töötajatele makstakse töötasu summades, mis oluliselt jäävad alla sellise töö eest tööturul makstavale tasule, siis peab olema see põhjendatud. Osanik ei pea saama alati keskmise näidu alusel välja arvutatud töötasu, sest töötasu suurus sõltub tegevusvaldkonnast ja piirkonnast, äriühingu majanduslikust olukorrast, isiku ameti- või tööülesannetest, kogemustest, oskustest, haridusest ja muudest asjaoludest. Kuid põhjendamatult madala töötasu maksmise korral näeb maksuhaldur, et eesmärgiks on maksudest kõrvalehoidumine.

Abiks ligilähedase samas tegevusvaldkonnas ja piirkonnas keskmiselt makstava töötasu määramisele on Maksu- ja Tolliameti ning Statistikaameti veebisaitidel avaldatud statistika. Statistika aluseks on Maksu- ja Tolliametile deklareeritud andmed.

Töötasu maksustatakse tulu- ja sotsiaalmaksuga ning enamikel juhtudel ka töötuskindlustuse ja kogumispensioni maksetega.

Dividendid

Osanikul on õigus ka passiivsele omanikutulule ehk dividendidele, kuid dividendid ei tohi asendada töötasu. Kui ainuosaniku või osanike, kes täidavad samaaegselt juhatuse liikme ja/või töötaja ülesandeid, töötasu on oma tegevusalal tavaliselt makstav töötasu või selle lähedane, siis võib osanik saada nii palju dividende, kui osaühingu kasum võimaldab maksta. Kui aga ainuosanik või osanikud saavad oma tegevusala tavaliselt makstavast töötasust oluliselt madalamat tasu või ei maksta neile üldse juhatuse liikme tasu või töötasu, aga jaotatakse äriühingu kasumist dividende, siis on tegemist maksuriskiga, mis vajab põhjalikumat selgitust. Kui asjakohane põhjendus puudub või on puudulik, siis nähakse olukorda nii, et väljamakstud dividendid on asendanud töötasu, millega on maksukohustustest nö kõrvalehoitud. Sellises olukorras on maksuhalduril alus saadud dividenditulu töötasuks ümber kvalifitseerida ja sotsiaalmaksu ja maksetega maksustada.

Tihti tehakse ettevõtlust oma põhitöökoha kõrvalt, sellisel juhul võib tegemist olla ka osalise tööajaga töötamisega või nt võlaõigusliku lepingu alusel teenuse osutamisega. Oluline on see, et selle eest saadakse mõistliku tasu (võib-olla kordades väiksem tema põhikoha töötasust), mis on maksustatud töötasuna kõigi tööjõumaksudega. Lisaks on siis võimalik maksta dividendidena välja ülejäänud soovitud osa kasumist. Sellises olukorras maksuhaldur maksuriski ei näe.

Kui isik ei saa täidetavate ülesannete eest kohast mõistlikku töötasu, mida ta ilmselt nõuaks, töötades endaga mitteseotud äriühingus, tekib suure tõenäosusega vajadus saadud dividendid ümber kvalifitseerida sotsiaalmaksuga ja töötuskindlustus- ning kohustusliku kogumispensioni maksetega maksustatavaks töötasuks.

KOKKUVÕTTEKS

Kõikide isikute töise panuse ühesuguseks maksustamiseks ja ausa konkurentsi tagamiseks on oluline silmas pidada, et aktiivse tegevuse ehk ameti- või tööülesannete täitmise eest tuleb maksta ka turutingimustele vastavat juhatuse liikme tasu, töötasu, teenustasu või muud tasu sõltuvalt selle liigist. Töise tegevuse eest saadud töötasu tuleb maksustada kõigi tööjõumaksudega. Osanikul on õigus ka passiivsele omanikutulule ehk dividendidele, kuid dividend ei tohi asendada töötasu. Dividendi maksetelt tuleb tasuda tulumaks.

 

Kui Sa pole valiku tegemisel kindel või vajad täiendavat nõu, võta julgelt ühendust.

Broneeri raamatupidamisalane konsultatsioon SIIT ning vastan kõikidele Sinu küsimustele!