08 sept. Millist liiki lepingut valida?
Enne töösuhte alustamist on lepingu sõlmimine möödapääsmatu. Eestis võib füüsilise isikuga töö tegemiseks sõlmida kolme erinevat liiki lepinguid: tööleping, töövõtuleping ja käsundusleping.
Milline neist täpselt valituks osutub, sõltub töö iseloomust, ettevõtte tegelikust vajadusest ja konkreetsest olukorrast.
Tööleping
Tööleping sõlmitakse tööandja ja töötaja vahel. Töötaja saab olla üksnes füüsiline isik.
Töölepingu peamiseks eristavaks tunnuseks teiste lepingutega võrreldes on alluvussuhe – töötaja allub tööandja korraldustele. See tähendab, et ta täidab etteantud tööülesandeid.
- Üldjuhul on fikseeritud tööaeg, -koht ja töö tegemise viis.
- Sõlmitud on kirjalik leping.
- Tööleping on üldjuhul tähtajatu, kuid võib sõlmida ka tähtajalisena.
- Kokku on lepitud töö eest saadav tasu.
- Palgapäev on iga kuu.
- Töötasul on alammäär.
- Tööd tehakse üldjuhul isiklikult.
- Töö tegemiseks kasutab töötaja tööandja töövahendeid, materjale ja seadmeid.
- Töökeskkonna eest vastutab tööandja.
Töölepinguga töötajale kohaldub automaatselt 4-kuuline katseaeg, kui pole omavahel lühemas katseajas kokku lepitud. Töölepinguga töötaja on kaetud ravikindlustuskaitsega. Töötajal on õigus puhkusele ja puhkusetasule. Kui tööandja soovib saata töötaja lähetusse, siis on töötajal õigus nõuda töölähetusega seotud kulude hüvitamist ning välislähetuse korral lisaks välislähetuse päevaraha. Töölepinguga töötajale makstavad rahalised tasud maksustatakse tulumaksuga. Töötasudelt ja muudelt tasudelt makstakse ka sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmaksu.
Töövõtuleping (TVL)
Lepingu poolteks on töövõtja ja tellija. TVL alusel saab Töövõtja olla nii füüsiline kui ka juriidiline isik. Töövõtuleping on üldjuhul tähtajaline, kuid võib sõlmida ka tähtajatuna. Lepingu sisuks on kokkulepitud tulemuse saavutamine. Tellija ei saa mõjutada seda, kuidas ja millal töövõtja seda tööd teeb, töövõtja on oma tööprotsesside juhtimisel vaba, oluline on üksnes oodatava tulemuse saavutamine. Poolte vahel puudub alluvussuhe.
- Kindlaks määratakse töö, selle tähtaeg ja tasu.
- Tasu alammäär puudub. Tellija tasub siis, kui töö on üle vaadatud ja valmis.
- Töövõtja teostab töö või osutab teenust iseenda või tellija materjalist ja töövahenditega.
Töövõtulepinguga kokkulepitud tulemust ei pea täitma isiklikult, näiteks võib soovitud tulemuse saavutamiseks palgata endale abilise või lasta töö ära teha kellelgi teisel. Töövõtuleping on töösuhe, mille aluseks on võlaõigusseadus. Töökeskkonna eest tuleb vastutada Töövõtjal endal. Katseaega töövõtulepinguga isikule ei kohaldata. Teda ei saa saata töölähetusse ning tal ei ole õigus nõuda lähetusega seotud kulude hüvitamist. Tal puudub õigus puhkusele ja puhkusetasudele.
Ravikindlustus on tal juhul, kui tema tasude pealt makstakse sotsiaalmaksu ühes kuus kokku vähemalt sotsiaalmaksu miinimumkohustuse ulatuses. Töövõtulepingu alusel tekib kindlustuskaitse ravikindlustuse andmekogusse kande tegemisest, kui isiku eest on sotsiaalmaksu deklareeritud sotsiaalmaksu miinimumkohustuse ulatuses. Kindlustuskaitse peatub ühe kuu möödumisel isiku eest Maksu- ja tolliametilt saadud andmete kohaselt sotsiaalmaksu miinimumkohustuse ulatuses sotsiaalmaksu deklareerimata jätmisest. Töövõtulepinguga töötaja töö- või teenustasu maksustatakse samuti tulumaksuga. Sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmaksu makstakse füüsilisele isikule töövõtulepingu alusel makstud tasudelt.
Käsundusleping
Käsunduslepingu poolteks on käsundiandja ja käsundisaaja. Käsunduslepingu sisuks on teisele isikule teenuste osutamine vastavalt käsundisaaja teadmistele ja võimetele käsundiandja jaoks parima kasuga. Käsunduslepingut töövõtulepingust eristab see, et käsunduslepingu puhul on tähtis protsess, mitte töö tulemus – käsunduslepingu puhul pole alati võimalik kindlat tulemust garanteerida.
Puudub alluvussuhe – käsundisaaja peab küll käsundi täitmisel järgima käsundiandja juhiseid, kuid käsundiandja ei või anda üksikasjalikke juhiseid käsundi täitmise viisi ega tingimuste suhtes. Käsunduslepingu alusel töötav inimene on vaba oma töötamise aja, koha ja koormuse valikul. Käsunduslepinguga kohustub üks isik vastavalt lepingule osutama teisele isikule teenuseid, käsundiandja aga maksma teenuseosutajale tasu, kui selles on kokku lepitud. Tasu alammäär puudub.
Kokkulepitud tulemust ei pea täitma isiklikult, näiteks võib soovitud tulemuse saavutamiseks palgata endale abilise või lasta töö ära teha kellelgi teisel. Töökeskkonna eest tuleb vastutada teenuse osutajal endal. Katseaega ei kohaldata. Teda ei saa saata töölähetusse ning tal ei ole õigus nõuda lähetusega seotud kulude hüvitamist. Tal puudub õigus puhkusele ja puhkusetasudele.
Ravikindlustus on tal juhul, kui tema tasude pealt makstakse sotsiaalmaksu ühes kuus kokku vähemalt sotsiaalmaksu miinimumkohustuse ulatuses. Käsunduslepingu alusel tekib kindlustuskaitse ravikindlustuse andmekogusse kande tegemisest, kui isiku eest on sotsiaalmaksu deklareeritud sotsiaalmaksu miinimumkohustuse ulatuses. Kindlustuskaitse peatub ühe kuu möödumisel isiku eest Maksu- ja tolliametilt saadud andmete kohaselt sotsiaalmaksu miinimumkohustuse ulatuses sotsiaalmaksu deklareerimata jätmisest. Käsunduslepinguga töötaja töö- või teenustasu maksustatakse samuti tulumaksuga. Sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmaksu makstakse füüsilisele isikule käsunduslepingu alusel makstud tasudelt. Käsunduslepingulist töösuhet reguleerib Võlaõigusseadus.
KOKKUVÕTTEKS
Enne lepingu sõlmimist on kõige olulisem kindlaks teha, millistele kriteeriumitele töö vastab ja vastavalt sellele valida sobiv lepingu liik. Üldjuhul tehakse tööd töölepingu alusel ehk alludes tööandja juhtimisele ja kontrollile, kuid teenust saab osutada ka näiteks käsundus- või töövõtulepingu alusel. Töölepingulise suhtega ei ole tegemist juhul, kui tööd tegev isik on töö tegemise viisi, aja ja koha valikul olulisel määral iseseisev.
Näiteks: kaupluses klienditeenindajana töötav inimene ei saa kuidagi töötada käsundus- või töövõtulepingu alusel, kuigi leping võib seda nime kanda – sellisel klienditeenindajal on kindlad tööülesanded, tööaeg ja koht, kus ta seda tööd tegema peab. Töövõtuleping ja käsundusleping on tööandjale odavamad, aga samas puudub tal kontroll protsessi üle. Töölepinguline suhe on rangelt reguleeritud, töötajale on ette nähtud hulk seadusest tulenevaid õigusi, aga töötaja peab alluma tööandja reeglitele.
Kui Sa pole valiku tegemisel kindel või vajad täiendavat nõu, võta julgelt ühendust.
Broneeri raamatupidamisalane konsultatsioon SIIT ning vastan kõikidele Sinu küsimustele!