05 juuni Mis juhtub, kui ettevõtte majandusaasta aruanne jääb esitamata?
Iga aasta juuni lõpuks majandusaasta aruande esitamine on ettevõtte kohustuslik ülesanne, millel on mitmeid tagajärgi. Eestis reguleerib seda tegevust Äriseadustik, mis sätestab, et aruande õigeaegne esitamine on oluline nii ettevõtte, selle juhtide kui ka majanduse tervise seisukohalt. Mis juhtub aga siis, kui majandusaasta aruannet õigeks ajaks ei esitata?
Trahvid
Esimene ja kõige otsesem tagajärg aruande esitamata jätmisel on trahvid. Kui majandusaasta aruanne on jäänud tähtajaks esitamata, siis esmalt saadab Äriregister meeldetuletuse koos uue tähtajaga. Kui aruanne jääb endiselt esitamata, siis võib Äriregister ettevõttele rahalise karistuse määrata. Trahvisumma varieerub sõltuvalt ettevõtte suurusest ja varasemate rikkumiste esinemisest.
Ettevõtte kustutamine äriregistrist
Kui aruande esitamata jätmine jätkub ja trahvid ei too tulemusi, võib järgneda ettevõtte kustutamine äriregistrist. Kõige varem saab seda teha kolme kuu möödumisel majandusaasta aruande esitamise seaduses sätestatud tähtajast. Kustutamise otsustab registripidaja ning selle tulemuseks on ettevõtte õigusvõime lõppemine. 1. veebruarist 2023 jõustus Äriregistri seadusemuudatus, millega lihtsustatakse ja kiirendatakse majandusaasta aruande esitamata jätmise tõttu registrist kustutamist. Karmistatud meetmete kasutamist on märgata, kuna tänavu on esimese nelja kuuga äriregistrist majandusaasta aruande esitamata jätmise tõttu kustutatud üle 25 00 ettevõtte (Äripäev, 2023).
Juhtide vastutus ja mainerisk
Ettevõtte juhtidel lasub vastutus aruannete esitamise eest. Kui aruandeid ei esitata, võivad juhatuse liikmed sattuda isikliku vastutuse alla, mis tähendab, et nad võivad ettevõtte võlgade eest isiklikult vastutada. Lisaks võib see mõjutada nende mainet ja usaldusväärsust äriringkondades, mis võib omakorda rakendada edasist karjääri või uute ettevõtmiste alustamist.
Õiguslikud tagajärjed ja võlgade sissenõudmine
Ettevõtte kustutamine ei tähenda, et võlad kaoksid. Kui ettevõte on äriregistrist kustutatud, võivad võlausaldajad algatada õigustoiminguid juhatuse liikmete vastu, et nõuda võlgade tasumist. See võib kaasa tuua pikaajalisi kohtuvaidlusi ja isikliku vara sundmüüki, kui ettevõtte vara kõiki kohustusi ei kata.
Likvideerimisprotsessi algatamine
Enne ettevõtte kustutamist algatatakse likvideerimisprotsess, kus määratakse likvideerija, kes ettevõtte vara müümise ja võlgade tasumise eest vastutab. See protsess võib olla keeruline ja aeganõudev, kuid selle eesmärk on tagada, et kõik kohustused saaksid enne ettevõtte lõplikku kustutamist täidetud.
Kuidas negatiivseid tagajärgi vältida?
Parim viis negatiivsete tagajärgede vältimiseks on majandusaasta aruande õigeaegne esitamine. Selleks soovitame:
- koostada plaani, mis hõlmab aruande koostamise protsessi ja määrata tähtaegade jälgimiseks vastutavad isikud.
- raamatupidamis- ja nõustamisteenuseid kasutada: professionaalsed teenusepakkujad aitavad nii aruannete koostamisel kui ka esitamisel, tagades, et kõik nõuded on täidetud;
- finantsdokumendid korras hoida: korralik dokumentatsioon ja pidev raamatupidamine lihtsustavad aruande koostamist.
Kokkuvõte
Majandusaasta aruande esitamata jätmine võib kaasa tuua tõsiseid tagajärgi, alates rahalistest trahvidest, kuni ettevõtte kustutamiseni äriregistrist. Seetõttu on oluline tagada, et kõik seaduslikud kohustused on täidetud, et keerulisi ja kulukaid õiguslikke probleeme vältida. Pidev teadlikkus ja ettevalmistus võivad ettevõtet nii rahalistest kaotustest kui ka mainekahjust säästa.