08 aug. Osaühingu osakapital ja asutamiskulud
Osakapitali nõue
Alates 01.02.2023 muutus kehtetuks osaühingutele kehtinud minimaalne 2500-eurone osakapitali nõue. Minimaalne osakapitali nõue osaniku kohta on 0,01 eurot. Osa eest tuleb asutamisel tasuda rahalise või mitterahalise sissemaksega täielikult enne osaühingu äriregistrisse kandmist.
Enam ei saa osaühingut asutada ilma osakapitali sissemakset tegemata. Asutajad saavad ise osakapitali suuruse määrata. Otsuse tegemisel tuleks lähtuda planeeritavast tegevusest ja tegelikust kapitali vajadusest. Kapitali vajaduse hindamisel tasub silmas pidada, et osaühingul peab olema ka edaspidi vara, mille arvelt enda kohustusi täita. Samuti tuleb arvestada, et osakapital mängib väga olulist rolli ühingu usaldusväärsuse hindamisel. Soovitus on see hästi läbi mõelda, mitte aga langetada kergekäelisi otsuseid. Võimalik on teha ka nii, et ettevõte asutatakse 0,01 eurose osakapitaliga ja hiljem suurendatakse seda fondiemissiooniga kasumi arvelt.
Täienesid osanike omavastutuse reeglid
Pankrotiseadusesse lisati punkt, et osanikelt on õigus nõuda tasude hüvitamist, mis jääb osakapitali ja 2500 euro vahele. See tähendab, et kui on ettevõte asutatud 0,01 euroga, siis vastutab osanik ikka oma varaga 2499,99 euro ulatuses. Kui osakapitali suurus on 2500 eurot, ei teki osanikul isiklikku vastutust ettevõtte maksejõuetuse korral. Seega osakapitali suurus peaks olema hoolikalt läbi mõeldud.
Muutus ka senine regulatsioon rahaliste sissemaksete tasumise kontrollimise osas. Registripidajale tuleb rahalise sissemakse tasumise kohta esitada tõend kui sissemakse suurus ületab 50 000 eurot. Kui rahaline sissemakse on alla selle summa, siis piisab juhatuse liikmete kinnitusest äriregistrile esitatavas avalduses. See tähendab, et osakapitali sissemakse võib teha ka sularahas kassasse. Mitterahalise sissemakse väärtust peab hindama audiitor juhul, kui osaühingu osakapital on vähemalt 25 000 eurot või mitterahalise sissemakse arvel saadud osa nimiväärtus on vähemalt 25 000 eurot.
Netovara osas kaotati nõue, et see peab vastama vähemalt minimaalsele osa- või aktsiakapitalile. Netovara peab vastama vähemalt poolele osa- või aktsiakapitalist. Näiteks, kui osakapital on 1000 eurot, siis netovara nõue on 500 eurot. Need osaühingud, mis on asutatud sissemakset tegemata, võivad oma tegutsemist jätkata varasemate tingimuste alusel. Neile lisandus võimalus tasaarvestada osakapitali sissemakseid osaniku nõudega osaühingu vastu. Selline tasaarvestamise võimalus tekib juhul, kui on teenitud kasumit.
Kui suured on osaühingu asutamise kulud?
Osaühingu võib asutada notariaalselt või elektrooniliselt kiirmenetluses e-äriregistri vahendusel. Riigilõiv osaühingu registrisse kandmise eest notaris on 200 eurot. Osaühingu asutamisel notari juures tuleb tasuda lisaks registritoimingute eest tasutavale riigilõivule ka notari tasu. Notari tasu täpne suurus sõltub osakapitali suurusest ja asutajate arvust ning tasudele lisandub käibemaks. Kui asutada osaühing elektrooniliselt kiirmenetlusega e-äriregistri portaali kaudu, on riigilõiv 265 eurot. Riigilõivu on hiljem võimalik kanda loodud osaühingu asutamiskuludesse, kui põhikirjas teha vastav valik.
Kokkuvõtteks
1.veebruaril 2023 jõustunud seadusemuudatus on kindlasti rõõmusõnum neile, kellel ettevõtlusega alustamisel suurt kulubaasi ei ole ja osakapitali 2500 eurone nõue tundus ebamõistlik. Ei tasu aga unustada, et osaniku vastutus selles ulatuses jääb igal juhul kehtima.